Tangsepa jutud: Torm

Tangsepp kummardus ahju ukse suunas, et tuld kohendada. Äkki käis seljast läbi terav valujutt, mis Tangsepa peast mõistuse ja jalad alt viis. Tangsepa väike kogu vajus ahju ette maha, valust tundmatuseni moondunud näol tantsisid ahjust peegelduvad leegid. Silm e ees pööritas ja kuigi tahtmine oli tugev ei suutnud ta end püsti ajada. Nii ta siis lamas seal ja vahtis ainiti tuld.
Samal ajal lendas vastu akent midagi suurt, ent samas pehmet. Aken jäi terveks, mõtles Tangsepp, sest klaaside klirinat ei järgnenud. Käis uus plärakas ja siis veel ja veel ja veel ... Katuselt kostis samuti krobinat, justkui oleks keegi kalluriga õunu katusele kallanud.
Kuid Tangsepp ei saanud ennast liigutada. Tema silmades peegeldus kustuvate süte kurb valgus.
Torm oli jõudnud ka Tangsepa koduni.