Tangsepa jutud: Torm 3

Ahjualune kummardus hunnikus lebava kogu suunas. Hämaras polnud küll hästi näha, kuid ta tundis hallis, valulikust grimassist moondunud näos ära Tangsepa tuttavlikke jooni. Need samad väikesed kurjad silmad, kondine, pisut etteulatuv lõug ja nooruspõlves kannatada saanud nina. Halliseguses juksepahmakas võis leida üksikuid kuuseokkaid ja sammalt.
Ahjualune kangutas keha selili ja kummardus ta näo juurde. Tangsepp hingas. Kiirelt tormas Ahjualune pliidi poole ja hakkas värisevil käsil tuld tegema. Esimesed kolm tikkud murdusid. Paber oli niiske ja ei võtnud tuld. Ahjualune vandus ja proovis ikka ja jälle. Lõpuks saigi väikese leegi üles. Nüüd haaras ta kannu järele ning tormas välja kaevu juurde vett tooma. Õu oli täis tormiga hukka saanud linde, nii et Ahjualune oleks mitmel korral kukkunud.
Ja siis kostis maja tagant metsa poolt kõrvulukustav karje. Ahjualune pillas plekist kannu käest. Ta käed hakkasid veelgi rohkem värisma, selga kattis külm higi ja kurku tõusis klomp.