Kihnu Jõnn ja Ruhnu karu - seilasi me teame I

Mrl: Imetabane ja üleilmne kormokate saartetuur marsruudil Virtsu >  Kihnu > Ruhnu > Virtsu > Dirhami > Tallinn on tänaseks ajalugu. Kimp suurepäraseid mälestusi, teravaid elamusi ja mida kõike veel...
I päev.
Nagu ammust ilmast lepitud, sai asi alguse 23. juulikuu päeval. Pisukese hilinemisega väljumises, sest mida meie (Maare, Leo, Tuut, Lavri, Kristel, Ärbi, Eluk, Timmo, Mrl ja Aivar) Virtsu saabudes veel polnud, oli Emerald. tuli teine Muhkust, jäi ajaga jänni, aga see pole oluline. Emeraldi oodates sisustasime aega uudsete karastavate-joovastavate jookide mekkimisega ning Eesti-mänguga, viimasest kujunes terve reisu jooksul meie jaoks oluline kaaslane. Ja siis oli Emerald kohal ja kibekiirelt toimus rahva vahetus, eelmised maha ja meie koos meeletu proviandivaruga ning kõige muuga, mis eluks-õnneks vajalik pardale. Start!

Päev oli päikesest ja mõnusast meretuulest punnis. Rohkemat polnud meil vaja - heiskasime purjed ja keerasime laevanina Kihnu poole. Kuna kõiki valdas meeletu reisuerutus, suur taaskohtumisrõõm ja vabadus hingedest sai valla, läks kõik hoogsalt. Hiljem selgus, et ehk liigagi. Täispurjed (ilusamat pilti pole ilmas), tüürimehe staatuse omandanud Tuut ja askeldavad jungad. Vahelduseks kaarditöö ja kompass, väike lõunapala ja lisa suvistele jookidele. Kihnu oli silmapiiril. Suur valge väljas, jäänud oli lõpusirge - leida õige tee sadamasse.
Tuut: Et Kihnu ümbrus Väinamerele kohaselt madala vee ja salakividega ümbritsetud ning meil kõigil sinna iseseisvalt siseneda esimene kord oli, läks reidilt maale jõudmisega päris hulk aega. Meremärkidega olid lood nii, et kaardil olevaid märke meres polnud ja meres olevaid märke kaardil polnud, nii pidi tõde vaidluste läbi sündima. Kalamehed üritasid küll teed näidata ja ühele faarvaatrile me isegi sattusime, kuid kahjuks osutus see liiga madalaks, mistõttu pidime ikkagi sügavamat vett otsima. Kuid lõpp hea - kõik hea, kaua tehtud kaunikene, liitsiht leiti lõpuks üles ja otsad said kaisse klaariks. Sügavad kummardused siinkohal kambüüsivahtkonnale, kes usinalt näljaga aitasid võidelda. Pikk päeva oli oma töö teinud ja nii vajusidki vahvad meremehed teenitud puhkuse kiigutavasse rüppe, kes rannaliivale, kes laevakoisse.
Mrl: Siia lõppu olgu märgitud ka see, et päev möödus Maare järjekordse juubeli tähistamise egiidi all. Kook oli ja joovastavatest jookidest sai juba räägitud. Palju õnne! Kingitus jäi küll suure väsimuse tõttu veel üle andmata.