Eile ostsin...

...uued purjetamiskingad. Rullisime väikese jungaga Piritale ning pahaaimamatult sisenesin HH poodi. Nii see läks. Aga sellest ei tahtnud ju pajatada.
Vaid sellest, kuidas me möödunud laupäeval siis oma-pere-ooaja avasime, ehk siis oli Tuut juba jupp aega närviliselt käinud ja korrutanud "merele tahan, merele tahan". Ilm oli kena ja mis ikka enam passida. Proovisime ka mõnda lindu kaasa meelitada, aga kes oli kultuurne kuskil lõunas, kes müttas metsas. Noh, mis ikka. Võtsime jõmmi ning tuttuue päästvesti selga ja panime Pirita poole sõitu. Lust ootas meid omal kohal. Vajalikud ettevalmistused tehtud, asusime pardale. Tobias küll vaatas alul pisut imelikult, et kus ta nüüd on. Noh läbi jubemarumadala vee ja ponnistuste õnnestus veele pääseda ja siis oli juba kõik hästi. Tuul oli mõõdukas, laine pea olematu ja mitmed valged purjed lähemal ning kaugemal. Mõned nu-pagadiid kah.
Seilasime, nautisime, püüdsime Lusti ikka kursil hoida ja tundsime lihtsalt olemise rõõmu. Ühel hetkel küll junga tegi segast nägu, et no mida on suured, miks nüüd selline olek ja otsustas magamise kasuks. Pisut enne randumist lükkas aga silmad lahti ja oli valmis jahtklubis keefiri joomiseks. Seega esimesed mereristsed tehtud!