sume õhtu ja pisut elamusi
ehk siis täna tegime ära. esimese tiiru minu jaoks sel suvel merel ja sedapuhku uue sõbrannaga, kel nimeks lust.
mõte keris tuudul juba päeval, et vaja ikka proovida ka iseseisvalt (ilma teada tundtud kapteniteta) merd künda ja kuna timps parasjagu purjetamiskoolis tarkusi omandab ja meil juba nati tarkust olemas, siis oligi mõeldud-tehtud. 7 paiku pakkisime asjad laeva ja sättisime end teele. kõik oli jonks kuni muulide vahelt välja sõitmiseni, mil lusti tilluke mootor kippus vee ja tuule jõule alla jääma. proovisime siis purje, aga vist pisut valel hetkel - kai oli mürraki poordis...või poord kais. õnneks olid timpsil ja tuudul pikad ja nobedad jalad, mis halvima välistasid. siis tiirutasime. kohe mitu tiiru tegime...ja saime aru, et purjes me jõud (ja mõistus) sealt muulide vahelt välja ei oska pääseda. taas andsime mootorile tööd ning sedapuhku juba targematena popsutasimegi kenasti merele.
merel oli hea. suuremad ja nobedamad olid lõpetamas kolmapäevakut meie harjutasime pisitasa halssi ja siis pauti ja siis taas halssi. silmapiiril oli vahepeal üks imelik asi...nagu purjekas, aga "sellel mast pooleks" - tegi tuut nalja. ja nii sinna see nali jäi, meie pisut veel paarutasime ning kui aeg tundus paras keerasime nina taas sadama poole. sedapuhku läks sõit muulide vahelt suisa suurepäraselt, mõõdukas taganttuules ja veel helkleva päikese saatel.
sadamas kaide vahel oli tore, kuni saime aru, et "mast pooleks" polnudki nali vaid karm tegelikkus, mis osutus suisa haledaks laksuks - pooliku mastiga seisis omal kohal emreald. meie emerald. rohkem polnudki ja pole seni sõnu.
mõte keris tuudul juba päeval, et vaja ikka proovida ka iseseisvalt (ilma teada tundtud kapteniteta) merd künda ja kuna timps parasjagu purjetamiskoolis tarkusi omandab ja meil juba nati tarkust olemas, siis oligi mõeldud-tehtud. 7 paiku pakkisime asjad laeva ja sättisime end teele. kõik oli jonks kuni muulide vahelt välja sõitmiseni, mil lusti tilluke mootor kippus vee ja tuule jõule alla jääma. proovisime siis purje, aga vist pisut valel hetkel - kai oli mürraki poordis...või poord kais. õnneks olid timpsil ja tuudul pikad ja nobedad jalad, mis halvima välistasid. siis tiirutasime. kohe mitu tiiru tegime...ja saime aru, et purjes me jõud (ja mõistus) sealt muulide vahelt välja ei oska pääseda. taas andsime mootorile tööd ning sedapuhku juba targematena popsutasimegi kenasti merele.
merel oli hea. suuremad ja nobedamad olid lõpetamas kolmapäevakut meie harjutasime pisitasa halssi ja siis pauti ja siis taas halssi. silmapiiril oli vahepeal üks imelik asi...nagu purjekas, aga "sellel mast pooleks" - tegi tuut nalja. ja nii sinna see nali jäi, meie pisut veel paarutasime ning kui aeg tundus paras keerasime nina taas sadama poole. sedapuhku läks sõit muulide vahelt suisa suurepäraselt, mõõdukas taganttuules ja veel helkleva päikese saatel.
sadamas kaide vahel oli tore, kuni saime aru, et "mast pooleks" polnudki nali vaid karm tegelikkus, mis osutus suisa haledaks laksuks - pooliku mastiga seisis omal kohal emreald. meie emerald. rohkem polnudki ja pole seni sõnu.
kokkuvõtvalt oli ikka üks äraütlemata tore õhtu - tuule, vee ja tuliuute soodikinnastega!
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home