pühapäevane tiir

tundub, et tuut on võtnud mõtteks kõik kallid kaimud kormoranid nüüd ükshaaval läbi lustitada. esimese lusti ringi sai koos suurimate elamustega, valgete jänestega veel ning põkkumisohuga timps. kes aga merekooli-merekaruna selle kõik vaprasti üle elas. aitasid ka kindlasti eluka pirukad, mis toona kaasas olid.
siis sai pardale palutud ühel kenal õhtul ärbi koos kristeliga ja veel sealt edasi perekond aavad. nemad ikka täies koosseisus. ja korraliku prouana oli krusbil terve söögilaud kaasas. hoolimata kaasavõetud toidumoonade kogustest ei lõppenud aga ükski meretiir ilma punktita jahtklubis...sest no väike päike ja mõnus tuul on maailma parimad kõhutühjendajad.
sel pühapäeval naasnud kultuuriliselt suurpeolt - noorte laulu- ja tantsupeolt - keerasin mina end pisut väsinuna sohvale kerra, kui tuut juurde hiilis ja salamahti püüdis uurida, kui väsinud ma ikka olen. arvasin, et kui ma käima ei pea, pole hullu. nimelt oli tema seks ajaks maarega jutule saanud, et noorsportlased kah ühele lusti-retkele vedada. ja kuna jahi pardal pole eriti ruumi käia, ei jäänud mul kah muud üle kui meremunder selga tõmmata. õhtu kujunes taas mõnusaks, kuigi tuul ehk oli pisut kasin, aga meile piisas. saime nii groodi kui ka foka üles ja õiges tuules kihutasime, mis kole. seda oli kohe hea teada, sest nagu ikka ei tulnud leo kodus ilma gpsuta välja, ehk siis tegelt tegime esimese nn dokumenteeritud tiiru. tulid küll suht sirged otsad. kuna maarel olla hommik raske olnud ja mereõhk pakkus oma, siis suur pelmeeniisu valdas meid juba väga kiiresti. ja peale pooleteist tunnist tiiru pakkisimise end taas jahtklubisse. kellele siis peenemad salatid, kellele pelmeenid - kõik maitses hea.
vaatame, millal taas...