Härra kapten

... õnnitleme teid MEIE hooaja alguse puhul! - selliste sõnadega astus isand Tiit Minna pardale ja surus Ainil kätt. No mõned olid juba enne teda küll kohal, aga nii viksi tervitsut polnud me kaptenile veel teinud. Ja nii saigi hooaeg alustatud. Märkigem aususe mõttes ära, et sel korral oli rahvas kogunemisega täpne, kui muidu täpsed Maare ja Leo välja arvata. Anname andeks.

Ehk siis 24. mail tegime seda sellel aastal esmakordselt. Kogusime oma kängi kokku, tähistasime möödunud aastaid ja võtsime laineid. Ilmataat liiga lahke ei olnud, lained hullasid omajagu, Leo proovis 24h tagasi soetatud fotokat, Elukas jagas kapsapirukaid ja lapsed olid näost kaamed, seda viisakalt öeldes. Kadi tuli loomulikult magamiskotiga, Lavril oli äraütlemata nõme kapuuts, Pudina näts liikus kinda sisse ja Jörgen ütles mehised sõnad, et ma tahaks targutada.... 

Tegelikult oli meeskond vinksvonks ja sikutas soote kui vaja ning abistas kaptenit igati oskuste kohaste tegevustega. Hea oli, hoolimata pisukesest marust. Vihmapilvedelt jõudsime ikkagi eest ära pageda, viimased said meid kätte alles mandril.

Järgmisel korral valime parema ilma, tahaks ju suvitada kah.