Pole paha! Vol.1
Nii just Tiiduke armastas ütelda, ise kuulsaid mehi tsiteerides. Nii võib ka lõpuks kõigest ja kõigist hoolimata selle suvise tripi kohta kosta. Ehk siis 2. augustil umbes 11 paiku hakkasime end Piritalt Minnaga merele sättima, sihiks esmalt Suomenlinna. Ilm oli niinaa ja sadas siinseal. Mida kaugemale meist Pirita jäi, seda rohkem oli ilm naa ja sadas seal, kus meie olime. Miski laine moodi asi kerkis ka ikka ja taas. Ajutiseks kapteniks järgmise hommikuni oli meil keski Laur, kellel kaks pudinat kaasas. Andkem talle andeks, ega ta teadnud, et me kõik lapsi vihkame, mis tegelikult väikese kunstilise liialdusena tähendab seda, et omakeskis olime leppinud, et need tripid on lastevabad. hommikul reipana alustanud seltskond - Krusbi, Lavri, Jörks, Tiit, Timps, Eluk, Tuut, Kadi, Kärts, Külli, Aivo ja Kalev (no ma kah), olid õhtaks pisut väsinud, aga kui Soomemaa saared juba käega katsuda, läks väsimus muudkui väiksemaks.
Suomenlinna sadam oli umbselt täis ja nii ei jäänud meil muud üle kui kinnitada otsad sildi alla "pysäköinti kiellety". Mõeldud, tehtud. Kultuurilembestena, nagu me oleme, panime kohe lossivaremeid ja muud vaatamist väärivat vaatama. Ära vaatasime: kohaliku poe, ranna, kahurid (3 tk), isot-pulmat, lossivaremed, allvelaeva jne. Sadamakohvikust saime
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home