Ilged*
Loll on see, kes põhjust ei leia ja kuna meie käng keeldub loll olemast, siis leidsime põhjuse, et nädalavahetuseks Saaremaale sõita. Ilgeid pildistama. Nimelt juba jupp aega tagasi tegi Tiit üleskutse minna loodusesse fotojahile. Tema teab, kus erinevaid elukaid leida, noh neid vigrisid. Nii saigi kokkulepe, et teeme ära. Panime suisa öömaja kinni (kus küll pidu ei tohtinud teha) ning kimasime laupäevase päikesetõusuga Saaremaa poole. Praamisõit tehtud, sisseostud õhtusöögiks sooritatud, võtsime suuna sinna, kus teati ilgeid olevat. Esimesed autotäied Tiidu ja Leo juhtimisel olid ammu paigas kui meie Lavri, Krusbi, Jörgen, Tuut ja ma lõpuks õige teeotsa leidsime ja punase auto nina merepoole saime. Mehemad laadised fotovarustuse kukile ja läksime otsima mereelukaid ja kaaskormorane. Ei leidnud. Ei üht, ega teist. Lõpuks keerasime julgelt nina metsatukka ja seal olime ise kui metshülged, pead laiali otsas. Tänu kaasaegsele sidetehnikale, saime kaasjahtijatega ühenduse ning müttasime kokkusaamiskohale tagasi. Hmmm, no üks koht on veel, teatas Tiit. Ajasime aga autod vihaseks ja kihutasime erinevaid maastike trotsides uuele kaldale. Krusbi sai ilu teha, Jörgen pika pikksilma üles installeerida, Maare maastikuga tutvuda, Merle ürdinapsu juua, Kärts pisut külmetada, aga ilgeid ei kuskil. Erinevatel kainetel ja vähem kainetel kaalutlustel võtsime suuna öömaja poole. Läbi Kotlandi, sinna tahtis Timmo minna, aga tema udupeen navigatsioon vedas teda alt, või oli valetpidi näpus, igastahes sõittis Tiidu ekipaaž ristivastupidises suunas. Timmo juhendusel.
Öömaja oli aus ja kuna Krusbi meil, ontlik naisterahvas, arvas majaperemees, et kuna tema na korralik siis tema meid usaldab, et me suuremat kräud ei tee. Ja no mida sa teed, kui meel natuke nukker, et vigrid püüdmata jäid. Hää vähemalt, et Maarel ja Leol Uus-Meremaa pildid kaasas olid. Seal vigride sugulased kenasti poseerisid. Saunatamise ajaks saabus ka Eluk the kokamutt, kes kohe ei püsi köögist eemal. Pika laua taga sai siis aetud hülgeloba ja Timmo ning Tiit võtsid ööhakul ka lauluviisi üles. Osad küll olid selleks ajaks looduse ja sauna poolt unele murtud.
Reibas hommik ootas meid taas pika laua taguse hommikusöögiga ja lahku minekuga. Kiirematel oli vaja pealinna jõuda, usinamad ei jätnud jonni ja jätkasid otsinguid. Õnneks või õnnetuseks tulemusteta. Aga hea põhjus oli see fotojaht ikkagi, et kokku saada, mütata, matkata ja end Saaremaal hästi tunda.
*hülged (by Krusbi)